Pakenditüübid logistikas: esmased, teisesed ja kolmandased pakendid

Sellel, mis tüüpi pakendit on konkreetse toote puhul kasutatud, on suurem mõju kui vaid kauba kaitsmine. Pakendi suurus, materjal ja kujundus mõjutavad otseselt ladustamise ja transpordiga seotud kulusid, rääkimata nende esteetilise välimuse mõjust kliendile. Seetõttu on otsused esmase, teisese ja kolmandase pakendi valiku kohta ettevõttele olulise strateegilise tähtsusega.

Artiklis vaatame läbi peamised asjaolud, mis on tootepakendite valikul logistilisest seisukohast olulised. Millised on erinevused esmase, teisese ja kolmandase pakendi vahel? Milline on igaühe roll?

Erinevad pakendiliigid: esmane, teisene ja kolmandane pakend

Toote pakendamine hõlmab erinevaid materjalikihte, mis on liigitatud järgmiselt:

- Esmane, müügi- ehk tarbimisühiku pakend

Esmane pakend sisaldab, hoiustab ja kaitseb toodet. See on tootega otsekontaktis ja aitab säilitada selle optimaalseid tingimusi. See pakend tähistab väikseimat tarbimisühikut, mis hõlbustab kauba ühiku kaupa müümist. Sellel võib olla väga erinev vorm: tops, purk, kotike, pudel, kott jne.

Esmasel pakendil on järgmised funktsioonid:

• tuvastada toode vastavalt kehtivatele eeskirjadele ning esitada kasutusjuhised ja muud olulised andmed, näiteks aegumiskuupäev;
• märkida kaubamärk ja suurendada atraktiivsust tarbijate jaoks (sõltuvalt tootest);
• tagada, et kaup püsib kaupluses oma müügikohas stabiilselt (ei kukuks ümber);
• tagada, et pakendi sisu on isoleeritud;
• kaitsta kaupa, kasutades võimalikult vähe materjali.

- Teisene ehk rühmapakend

Teisene pakend koosneb kokku koondatud esmastest pakenditest. See lisab rohkem kaitset ja hõlbustab toote turustamist suuremas ulatuses. Selline pakend hõlmab enamasti pappkaste, kuigi need võivad olla ka plastist. Näiteks piima puhul oleks üks eraldi kartongpakend esmane pakend, ning pappkast, mis sisaldab mitut kartongipakendit, teisene pakend.

Teisese pakendi ülesanded on:

• olla vastupidav virnastamisele (laos ja müügipunktides) ja käitlemisele transpordi ajal, et kaitsta toodet kahjustuste eest;
• sisaldada kindlat tootekogust;
• tõmmata klientide tähelepanu, eriti kui tegemist on teisese pakendiga, mis on mõeldud otse üldiseks müügiks.

- Kolmandane pakend

Kolmandane pakend hõlmab esmaseid ja teiseseid pakendeid, millest moodustatakse suuremad kaubaühikuid, mille kõige levinumad vormid on kaubaalused, konteinerid ja papist moodulkarbid, mida need sisaldavad.

Kolmandase pakendi funktsioonid ja omadused on järgmised:

• säilitada stabiilsust ja võimaldada koormate kompaktset ladustamist;
• kasutada ära rajatiste ja tööstuslike sõidukite ladustamisvõimsust;
• olla kasutamisloaga ja valmistatud vastupidavast materjalist.
• Mõnikord võib ka kolmandasel pakendil olla kaubamärgi kuvandi seisukohalt oluline roll. See kehtib eriti e-kaubanduse logistika puhul, kus transpordiks kasutatav kast või pakend on kolmandane ja võib sisaldada visuaalseid brändielemente. Selle näiteks on Amazoni kergesti äratuntavad pakendid.

Logistika kontekstis tuleks märkida kaubaühiku tähtsust. See on põhiühik, mida ettevõte oma toodete transportimisel ja ladustamisel kasutab. Kaubaühikud võivad olla kaubaaluste, kastide, konteinerite, tünnide, rullide, mahtlastikonteinerite (IBCde), kottide, suurkottide jms kujul. Ühes laoruumis võib olla erinevaid kaubaühikuid, mille saab eri aladesse eraldada ja ladustada eri tüüpi riiulitesse, mis on vastavale kaubaühikule kohandatud.

Pakendi valikut määravad tegurid

Parima pakenditüübi valimise eesmärk on vähendada otseseid kulusid (materjalide ostmine ja jäätmekäitlus) ja kaudseid kulusid (pakendamisprotsess, käitlemine, ladustamine ja kahjustustest tingitud kaod). Peamised aspektid, millest lähtuvalt pakenditüüp valitakse, on järgmised.

• Toote omadused, näiteks olek (vedel, tahke või gaasiline), kaal, maht, haprus, ohutase, väärtus, stabiilsus (kas see deformeerub või jääb jäigaks) ja kas see on kergesti riknev või mitte.
• Tootmis- ja pakendamisprotsess määrab, millised esmased ja teisesed pakendid tuleks valida. Need on eri tüüpi ka vastavalt sellele, kas pakkimine toimub käsitsi või automaatselt.
• Transpordi ja ladustamise puhul tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Nende hulka kuuluvad näiteks virnastamise kõrgus, mida pakend peab taluma, pakendite ladustamise aeg, ettevõtte kasutatavad transpordimeetodid (mis võivad põhjustada toodet mõjutavat vibratsiooni), saadetiste peale- ja mahalaadimise arv, kas pakendeid kasutatakse pöördlogistikas (näiteks teatud tüüpi teisesed pakendid on valmis taaskasutamiseks e-kaubanduse tagastustel) ning temperatuur ja keskkonna niiskus, milles pakendeid ladustamise ja transpordi käigus hoitakse.
• Pakendist tekkivate jäätmete keskkonnamõju ja nende taaskasutamise või ringlussevõtu võimalused.
• Müügipunktid, sest tuleb arvestada, kuhu pakend füüsilises asutuses paigutatakse ja kuidas tuleb sellega ümber käia. Teisest küljest on veebiettevõtete puhul hea mõte muuta lahtipakkimine meeldivamaks, sest see on esimene füüsiline kontakt kliendi ning kaubamärgi ja toote vahel.

Pakendite haldamise strateegiad

Forbes Insightsi aruande The Empty Space Economy kohaselt võtab veerand iga konteineri ja pakendi ruumist, mida igal aastal saadetakse ja saadakse, enda alla ... õhk! Sellest tulenevalt usub 66% küsitletud juhtidest, et nad suudaksid selle tühja ruumi kõrvaldamisega saavutada pakendamisse investeeritud eelarves vähemalt 25% kokkuhoidu.

Selle saavutamiseks on kasutusel mitu allpool esitatud strateegiat.

- Pakendimõõtude standardimine

Üks peamisi mõõtude standardimise eeliseid on ruumi kokkuhoid kõikides tarneahela etappides, sealhulgas tootmisel, transpordil ja ladustamisel. Näiteks euroalust kasutatakse USAs laialdaselt põhilise kolmandase pakendilahendusena kompaktse lasti ladustamiseks.

Sealt edasi tuleks järgmise täiustusena jõuda kokkuleppele tarnijate, logistikateenuste pakkujate, turustajate ja müügipunktide vahel, et nad valiksid pakendid, mille mõõtmed vastavad moodulite suurusele. Need oleksid euroaluse suuruse kordajad, näiteks 24 x 20 tolli (1/4 kaubaalusest), 24 x 40 tolli (1/2 kaubaalusest) jne. See optimeerib kastide virnastamist kaubaalustele ning võimaldab laos ja transpordivahendites olevat ruumi maksimaalselt ära kasutada.

- Pakkematerjali valimise ja käitlemise automatiseerimine

Lähtekohaks on analüüsida oma inventari omadusi, et leida põhimõõdud, mis on modulaarsed (st euroaluste suuruse kordajad, nagu eespool märgitud) ja suudavad ladustatavad tooted tõhusalt ära mahutada.

Lisaks ei saa me jätta tähelepanuta üht äärmiselt olulist transpordikuludega seotud muutujat: mahukaalu ehk arvutust, mis näitab, kui palju ruumi pakend võrreldes oma kaaluga sõidukis võtab. Veoettevõtted kasutavad seda hinnakujunduse suunisena, kui pakid on kerged, kuid mahukad.

Selles mõttes on laohaldussüsteem integreeritud kaubaaluste kontrollpunktide, kaalude, automaatsete märgistusseadmete ja kobotitega, mis aitavad pakkimisprotsessis. Inventariandmete põhjal näitab laohaldussüsteem operaatoritele, millist tüüpi pakendi nad peaksid iga tellimuse ettevalmistamisel valima.

Pakendamine, mis muudab logistika tõhusamaks

Pakendihalduse parendamiseks on soovitav erinevad esmased, teisesed ja kolmandased pakendid liigitada ning analüüsida, kuidas ja keda mõjutaks nendest igaühe võimalik muutmine.

Tööstuses on hea mõte hinnata pakendi optimeerituse taset, lähtudes selle materjalist, transpordist, käitlemisest ja ladustamisest, jäätmekäitlusest ning kuludest. Vaid protsessi üle vaadates oskate valida oma ettevõtte omadustele kõige paremini sobiva logistikapakendi.