Mis on ristdokkimine? Tüübid ja selle toimimine
Ristdokkimine on tellimuse ettevalmistamise liik, mille puhul jaotatakse kaup otse kasutajale, ilma et seda eelhoiustataks. Pole suurt vahet, kas tegemist on tooraine, valmistoodangu või komponentidega, mis on mõeldud tehastele, füüsilistele kauplustele või lõpptarbijatele. Ristdokkimist saab kohandada kõikidele neile olukordadele.
Ristdokkimise strateegia kasutamisel jääb kaup pärast selle vastuvõtmist lattu väga lühikeseks ajaks. Lisaks sellele ei paigutata kaupa riiulitele ja seega jääb komplekteerimisprotsess vahele. Termin pärinebki sellest alternatiivsest protsessist, sest toimingu tegemiseks on lihtsalt vaja dokid ületada.
Vaatleme lähemalt, milleks see logistiline tegevus hea on ja millised on kõige sagedamini kasutatavad ristdokkimise tüübid.
Kuidas ristdokkimine käib?
Traditsioonilises tarneahelas on ladu peamine lüli, mis ühendab pakkujad (pakkumine) ja tarbijad (nõudlus). See voog on katkendlik, kuna pakkumine ja nõudlus ei ole sünkroonis ja ladu täidab keskse sõlmpunkti rolli. Kaupu hoitakse seal seni, kuni nõudlus annab rohelise tule.
Logistikas kasutatavate infosüsteemide ja tarkvara areng on aga kaasa toonud üha paindlikumate ja integreeritumate tarneahelate tekke. Just selles kontekstis kasvatab populaarsust ristdokkimine, sest selle eduka toimimise eelduseks on kõigi osapoolte: tarnijate, laopidajate, vedajate ja lõpptarbijate täiuslik koordineeritus.
Isegi laosiseselt on tarvis võimsat laohaldussüsteemi, mis on ristdokkimise nõuetele tõhusalt reageerimiseks asendamatu vahend.
Ristdokkimise etapid
Kokkuvõtlikult võib öelda, et ristdokkimise peamised etapid on järgmised:
- jaotuse programmeerimine tarnijate poolt;
- kaupade lattu vastuvõtmine;
- vastuvõetud saadetise registreerimine ja läbivaatamine kvaliteedikontrolli osana;
- ümberpakkimine, tellimuse konsolideerimine (vajadusel) ja kaupade lähetamine.
Ristdokkimise tüübid
Ristdokkimise toiminguid saab teha erinevate kaubaühikutega (kaubaalused, kastid, komplektid jne). Erinevat tüüpi ristdokkimise korraldamiseks on erinevaid viise, kuid arvestades selleks vajalikke samme, tõstame eriti esile järgmised.
1. Eeljaotuse ristdokkimine
Eeljaotus kujutab endast kõige põhilisemat ristdokkimise mudelit. Selle puhul on tarnija kaubaühikud juba ette valmistanud ja organiseerinud, võttes arvesse lõppnõudlust. Seega on ristdokkimise toiming taandatud kaupade vastuvõtmisele ja nende lähetamisele ilma laotöötajate edasise osaluseta.
2. Konsolideeritud ristdokkimine
Konsolideeritud ristdokkimise korral tuleb kaupu kohapeal töödelda, et need lõppkliendi nõuetele vastavaks kohandada. Seejärel viiakse vastuvõetud kaubaühikud ristdokkimis- või ettevalmistustsooni, kus neid kontrollitakse ja vastavalt soovitud tellimustele kohandatakse.
See võib hõlmata kaubaaluste ümberkorraldamist väiksematest kaubaühikutest või vastupidi: kaupade jagamist üksikuteks pakenditeks või tootekomplektideks.
3. Hübriidne ristdokkimine
See on keerulisemat tüüpi ristdokkimine, mis hõlmab tellimuste ettevalmistamist ettevalmistustsoonis, kus osa kaupu võetakse vastuvõetud veoautokoormatest ja osa rajatises juba ladustatud varudest. Sellistel juhtudel võib vastuvõetud kaubad viia ajutisse ladustamisalasse, selle asemel et ristdokkimist otse rakendada.
Tegemist on paindlikuma ristdokkimisega, mis võimaldab lahendada rohkem erinevaid olukordi, kuid nõuab ka kõigi selle operatsiooniga seotud ülesannete tõhusat koordineerimist.
Ristdokkimine ei ole uus kontseptsioon, kuid paljud ettevõtted kasutavad seda oma kõikehõlmava tarneahela vajaduste rahuldamiseks. Igal juhul on enne selle lisamist oma tellimuste komplekteerimise strateegiasse oluline teada ristdokkimise eeliseid ja puudusi ning olukordi, kus see on osutunud edukaks äritaktikaks. Ainult siis saate hinnata selle praktika sobivust oma ettevõttele.