Push and pull süsteem, mida rakendatakse tootmislogistikas

Push and pull süsteem koondab kaks kõige levinumat tootmismeetodit. Sellel on otsene mõju varude haldamisele, mis on lao nurgakivi. Kas toode tuleks valmistada ette või pärast ostusoovi saamist? Ühe strateegia valikul teise kasuks on kaugeleulatuvad tagajärjed mitte ainult tootmismeetodile, vaid ka ettevõtte lao- ja logistikategevuse korraldusele. Valik mõjutab otseselt ka kulusid ja ettevõtte kasumlikkust.

Selles postituses analüüsime ja selgitame eeliseid, puudusi ja erinevusi push- ja pull-süsteemide vahel, samuti nende mõju iga ettevõtte tootmislogistikale.

Push- ja pull-süsteemid: määratlus ja erinevused

Push ja pull on tootmissüsteemid, mida iseloomustab tootmise korraldamine nõudluse alusel. Need erinevad just selle poolest, millal tootmine algab: enne või pärast toote müüki.

Push-süsteemi puhul valmistatakse toode enne müüki. Seetõttu on see mudel otseselt seotud prognoositava nõudlusega, sest on väga oluline ette ja võimalikult täpselt teada, millist kaupa kliendid millal ja millises koguses vajavad.

Pull-süsteem seevastu kohandab tootmist tegelikule nõudlusele. See tähendab, et toode valmistatakse alles siis, kui müük toimub, st kui ettevõte saab taotluse. Seejärel antakse kliendile konkreetne tarnekuupäev. Seda meetodit, mis ei arvesta valmistoodangu varude kättesaadavusega, kasutavad pigem ettevõtted, mis on spetsialiseerunud tellimuse alusel valmistatud või täielikult isikupärastatud toodetele. See on tavapärane näiteks autotööstuses.

Push-süsteem: plussid ja miinused

Push-süsteemi peamine eelis on see, et see vähendab tootmiskulusid tooteühiku kohta miinimumini, kuna seda on võimalik toota suurtes kogustes. Seda nimetatakse mastaabisäästuks: tarnija vähendab oma kulusid, suurendades tootmismahtu. Võimalike nõudluse muutustega kohanemiseks on oluline, et tootmissüsteem oleks kiire ja paindlik. Nii saab ettevõte teha tõhusaid tarneahela hankeid, rahuldada nõudlust ning minimeerida tegevus- ja ladustamiskulusid, planeerides oma tegevust paremini.

Selle strateegia peamine negatiivne külg on seotud võimalike vigadega nõudluse planeerimisel, näiteks laovarude lõppemise oht (nõudlus ületab prognoosi) või ülevarude oht (tootmine ületab oluliselt hinnangulise nõudluse).

Pull-süsteem: plussid ja miinused

Pull-süsteemi peamised plussid on, et see välistab ületootmise ja vähendab ladustamiskulusid. Lisaks vähendab see tootmise tugevat sõltuvust prognoosivast analüüsist (loodud tarbijate harjumuste muutuste ette nägemiseks). Enamik ettevõtteid, mis valivad pull-mudeli, võtavad kasutusele just-in-time (JIT) süsteemi, mis vähendab halduskulusid ja on tihedalt seotud Lean logistika filosoofiaga, mille peamine eesmärk on vähendada logistikakulusid, kõrvaldades protsessid, mis ei anna tegelikku lisaväärtust.

Teine pull-süsteemi ja nõudlusel tootmise tugevus on võimalus toode kliendile isikupärastada, mis on konkurentsieelis.

Samamoodi kasutatakse tavaliselt pull-strateegiat, kui valitakse säästvamad logistilised tavad, mille eesmärk on vähendada keskkonnamõju toodete valmistamisel ja ladustamisel.

Pull-süsteemi suurim puudus on see, et üldiselt nõuab see pikemat tootmisperioodi, mis sunnib ettevõtteid kliente teavitama, et kaupa ei tarnita kohe. Lisaks sellele suurenevad tootmiskulud ühiku kohta: toodet ei toodeta massiliselt ja seega ei saa kasutada mastaabisäästu.

Logistikatoimingute kohandamine push- või pull-strateegiaga

Logistikas mõjutab push- või pull-süsteemi valimine lao omadusi ja toiminguid.

• Laomaht: kui otsustate push-süsteemi kasuks, on teil vaja suuremat laopinda, sest kogu prognoositud nõudluse jaoks toodetud varu ladustatakse teie rajatises. Sügavlaadimisriiulid on ideaalsed laopinna optimeerimiseks.
• Tellimuste ettevalmistamine: see peab pull-trateegia kasutamisel olema paindlik ja tõhus, et varustada tootmisliinid õigel ajal vajalike kaupadega.
• Liikumisvood: automatiseeritud laosüsteemide ja teisaldusseadmete, näiteks kaubaaluste konveierite ja elektriliste monorelsside kasutamine ühendab lao sujuvalt tootmisettevõttega, mis on iga pull-mudeli puhul võtmetähtsusega.
• Varude haldamine: sõltumata kasutatavast strateegiast on oluline registreerida kõik liikumised rajatises ja samal ajal hinnata laos olevate toodete kogust. Selleks on tungivalt soovitatav paigaldada lisaks ERP ja MRP (materjalivajaduse planeerimise) süsteemile ka warehouse management system (WMS).

Kõik ettevõtete logistilised toimingud on otseselt seotud vastuvõetud tootmisstrateegiaga. Seetõttu on oluline seda strateegiat kohandada, et muuta tarneahel võimalikult tõhusaks.

Näiteid push- ja pull-süsteemidest

Tootmissüsteemi valik sõltub eelkõige toodetava toote tüübist ja nõudluse tasemest.

Reeglina kasutatakse push-mudelit tööstusharudes või ettevõtetes, kus on lihtsam nõudlust prognoosida, näiteks sellistes, kus on väga hooajalised tooted. Selle näide on Schaal Chocolatier, juhtiv Prantsuse gurmeešokolaadi tootja, mis kasutab push-tootmissüsteemi, et ennetada nõudluse kasvu teatud aastaaegadel, eriti lihavõtte- ja jõuluaegadel. Tõhusa tarneahela säilitamiseks on Schaal Chocolatieril olemas kaasaegne, kõrgtehnoloogiline automatiseeritud kaubaaluste ladustamise ja väljavõtte süsteem (AS/RS), mille paigaldas Mecalux Group.

Pull-meetod sobib eriti hästi ettevõtetele, mis müüvad kõrge tootmiskuluga tooteid, sest neid ei ole otstarbekas hoida laos müümist ootamas. Seda strateegiat kasutatakse ka kaupade puhul, mis võimaldavad suurt isikupärastamist, et kohanduda võimalikult palju kliendi nõudmistega. Nii on näiteks mööblitootja Forma 5 puhul. Kõik logistilised toimingud toimuvad just-in-time põhimõtte alusel. See tähendab, et Mecaluxi Easy WMS laohaldussüsteem ühendab tootmisettevõtte selle tarnijate 35 rajatisega, nii et Forma 5 saab õigel ajal kätte kõik vajaminevad pooltooted.

On ka sektoreid, mis kasutavad kombineeritud push- ja pull-strateegiat. Näiteks autotööstus toodab teatud funktsioonidega standardseid sõidukeid (push-süsteem). Samas toodab see tellimuse alusel muid isikupärastatud tooteid (pull-süsteem). Iisraeli autotootjal Zbeda Group on miniload süsteem (AS/RS kastide jaoks), mille on samuti projekteerinud ja paigaldanud Mecalux Group ning mis varustab tootmisliine nii tellitavate kui ka masstoodanguna valmivate autode tootmisel.

Tootmislogistika nõudmistele kohandatud strateegiad

Hangete nõuetekohane haldamine ja nõudluse prognoosimise edukas kontrollimine ning selle mõju varudele on iga tootja jaoks suur logistiline väljakutse. Nende nõuete üksikasjad määrab aga organisatsiooni tootmisstrateegia.

Kui kaalute push- või pull-süsteemi juurutamist, kuid teie intralogistilised toimingud ei ole selleks veel päris valmis, võtke ühendust Mecaluxiga. Meie asjatundlik konsultant aitab teil leida teie ettevõtte vajadustele kõige tõhusama lahenduse.